ANGERJA VANUSE MÄÄRAMINE

EUROOPA ANGERJAS

Anguilla anguilla

Ülesanne. Leia kui vanad on angerjad?

Abiks. Kuidas kalade vanust määratakse?

Eesti meres ja sisevetes elutseb euroopa angerjas (Anguilla anguilla). Kudema siirdub ta oma algsest sünnikohtast ligikaudu 8000 km kaugusele Sargasso merre Kesk-Ameerika rannikule, kus pärast kudemist sureb. Suguküpseks saavad nn hõbeangerjad 8—9 aastaselt, olles siis muutunud värvilt hõbedasteks.

Rändel liiguvad angerjad kiirusega kuni 50 km päevas pimeduses öösel kuni 200 m ja päeval kuni 1000 meetri sügavusel vees, mille temperatuur on 0—11 °C.

Noorte angerjavastsete teekond kestab umbes 2 kuni 3 aastat: see algab Kesk-Ameerika rannikult Sargasso merest ja kulgeb hoovuste abil Euroopa rannikule. Meie sisevete angerjate populatsiooni täiendatakse Inglismaa või Prantsusmaa rannikult püütud noorte nn klaasangerjatega.

• 

• 

Aastatel 2014 kuni 2016 massmärgistasid sisevetesse asustatud angerjaid Eesti Maaülikooli teadlased.

Kasutatud märgis ladestub kala luudesse (sh otoliiti) ning selle hilisemaks tuvastamiseks kasutatakse tänapäevaseid täpseid tehnoloogilisi lahendusi. Selline märgistamine on oluline, saamaks täpsemat teavet angerjate vanuse, rände ja varude kohta.

Tänaseks on euroopa angerjas Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (UGN) nimekirjas kui kriitiliselt ohustatud liik, mistõttu on Euroopa Liit keelanud merest kolmel rändekuu perioodil angerjaid püüda.

Tekstid: Maidu Silm, Eesti Maaülikooli nooremteadur

KUI VANAD ON ANGERJAD?

ÜLESANNE

Määrake aastaringide järgi otoliitidel kahe angerja vanused, fotod 2 ja 3.

Ühe angerja (ANGERJAS 1) vanus on toodud näitena ja saate aastaringide lugemist harjutada. Fotol näete talviseid aastaringe märgituna roheliste täppidena. Pärast angerjate vanuste määramist kontrollige oma vastuseid. Õiged vastused leiad lehekülje alaosast!

Näidisülesanne ANGERJAS 1

Angerjas püütud mõrraga Ülemiste järvest, 09.09.2003.
Pikkus: 970 mm.
Kaal: teadmata, ligikaudu 2000 g.
Arengustaadium: hõbeangerjas.
Vanus: teadaolnud vanus 17 aastat, kuid määrati 18 aastat.
Tegelik kasvukiirus: 52.9 mm aastas alt.
Määratud kasvukiirus: 50 mm aastas.
Oranž täpp — nullring.
Rohelised täpid — talvised aastaringid.
http://www.kalale.ee/ajakiri/veekogud/1D3

Ülesanne ANGERJAS 2

Angerjas püütud unnaga Pühajärvest, 09.08.2017.
Pikkus: 1170 mm.
Kaal: 2300 g.
Arengustaadium: hõbeangerjas.
Vanus: (?).
Kasvukiirus: 34,37 mm aastas. (Märkusena — kalade kasv aeglustub suuremaks saamisel)
Rohelised täpid — talvised aastaringid.
https://kalale.ohtuleht.ee/917979/eesti-teadaolevalt-vanim-angerjas-peitis-end-puhajarves

Ülesanne ANGERJAS 3

Angerjas püütud mõrraga Võrtsjärvest, 06.05.2017.
Pikkus: 670 mm.
Kaal: 642 g.
Arengustaadium: kollane angerjas.
Vanus: (?).
Kasvukiirus: 52 mm aastas.
Sinine täpp — nullring, angerjas on jõudnud Euroopa Liidu rannikule.
Oranž joon — tähistab kasvanduses ettekasvatatud angerja perioodi. Kokkuleppeliselt oleme ettekasvatatud angerjate asustamise algseks pikkuses 150 mm märkinud.
Klaasangerjana asustatud kalad on asustamise hetkel 70 mm.
Rohelised täpid — talvised aastaringid. Kuna kala on püütud kevadel, paistab viimane aastaring äärel.

KALADE VANUSE MÄÄRAMINE

Enamikel kaladel määratakse vanus soomuselt, kuid levinumate variantidena kasutatakse ka keedetud sõlgluud (haugil) ja lõpuskaant (ahvenal). Parimaks vanuse määramisel peetakse kala otoliite (sagitta) — näiteks angerjal, kellel puuduvad sobivad soomused, lõpuskaaned ja sõlgluud, on otoliitide abil määramine ainsaks võimaluseks vanuse teadasaamisel.

Otoliidid täidavad kalal tasakaalu ja kuulmise funktsiooni ning on teadlastele väärtuslikeks informatsiooni allikateks. Otoliidid kasvavad kala peas kogu tema elu ning nagu kala enda puhul, aeglustub ka otoliidi kasv vananedes. Suurte, üle 2 kg angerjate otoliidid kasvavad kuni ligikaudu 0,5 cm pikkuseks.

Enamike püügikõlblike angerjate otoliitide pikkus ulatub 0,2—0,3 cm-ni.

Fotol on üle 2 kg angerjate otoliidid ühe sendise mündi peal. Vasakul on Ülemiste järvest ja paremal Vagula järvest püütud angerja otoliidid. (Foto autor: Maidu Silm)

Kõikvõimalikud andmed iga isendi kohta on väga oluline teave.

Seepärast opereeritakse otoliidid angerja peast välja ja säilitatakse kuivalt. Töötlemine vanuse määramiseks kujutab endast liimimist epoksiidvaiku, mida saab lihvida ja poleerida tasapinnaliselt seni, kuni mikroskoobist paistab tuum. Selliselt ettevalmistatud pinda saab edasi kasutada kas mikrokeemiliseks analüüsiks (näiteks massmärgistatud angerjate tuvastamiseks) või värvimisel vanuse määranguteks.Värvitud otoliidilt loetakse vanust otse stereomikroskoobist või pildilt. Vanust hindavad pimesi kaks või kolm oma ala spetsialisti, misjärel määratakse vanus kompromissina.

Vanust loetakse sarnaselt puu aastaringidele, kuid angerja puhul tuleb tähelepanu pöörata veel mitmele asjaolule:

1) vanust hakatakse lugema n-ö nullringist ehk hetkest, mil angerjas on saanud klaasangerjaks. Nullring on ligikaudu 320 mikronit (um);

2) tumedamad tsoonid otoliidis märgivad kala elus perioodi, mil ta kasv on aeglustunud — neid nimetatakse lisaringideks või ka valeaastateks. Üheks põhjuseks on ebasobivad mõjud nagu suvine veeõitseng, kõrge pH, toksilise ammoniaagi kuhjumine, aga samuti parasiidid, vähene hapnik, ebaõnnestunud ränded ja loomulikult ka toidunappus. Inimese poolt tekitatud ringid võivad olla põhjustatud kalade püüdmisest, transportimisest ja massmärgistamisest. Kõik eelnimetatud faktorid võimendavad üksteist, mille läbi suureneb kalal stress. Need ringid/märgised on enamasti otoliidil nähtavalt tuhmimad, katkendlikud ja/või ühinenud teiste lähedal asuvate märgistega; (Angerjas 3 on 10-aastane).

3) aastaringi arvestatakse 1. jaanuarist. See on selgesti nähtav paks kasvmärgis, mis on pidev. See tekib ajal, mil vesi on külm, angerjad talvituvad ega toitu;

4) suuremate kalade puhul tuleb arvestada, et otoliidi kasvu aeglustamisel võivad otoliidi serval aastaringid olla tihedalt; (Angerjas 2 on 32-aastane).

5) kuna angerjad kasvad võrrelduna teiste kaladega väga erineva kiirusega, on raske ennustada tavapärast, normaalset aastast mustrit.