LUHTADE MITMEKÜLGNE ELUSTIK – Elurikas Emajõgi

Emajõe ja lisajõgede luhtadel peatuvad rändel suured lauk- ja rabahanede parved, pardid, kahlajad ja paljud teised veelinnud. Emajõel ja selle äärsetel aladel saame vaadelda kolooniatena pesitsevaid naeru- ja väikekajakaid, toituvaid tuttpütte, lauke ja haigruid, näha erinevaid sukel- ja ujuparte nagu sinikael-parte, sõtkaid, rändeajal ka viuparte; roostikus kuuleme huikamas hüüpi, kalda ääres lendlemas vihitajat, kõrgel lendamas saaki jahtivaid kotkaid ja teisi kullilisi. Luhamaastikel pesitseb kogu Euroopas haruldane rohunepp.

Imetajatest on Emajõe äärsetel aladel elupaigad ameerika naaritsal, saarmal ja kopral. Luhtadel armastavad liikuda ja toituda metskitsed ning põdrad, kohtuda võib mitmete suurkiskjatega nagu hundi, karu ja rebasega; hämarikus lendavad putukaid jahtivad nahkhiired. Kevadeti kuuleb vees kudevate valjuhäälsete rabakonnade koori.

Rohunepi arvukuse vähenemine on seotud lamminiitude ja soode võsastumisega — vähenenud või lakanud on luhtade niitmine, ohuks on ka elupaikade kuivendamine, rohumaade äestamine ning rohukamara uuendamine põllumajandustegevuse käigus. Rohunepi elupaikade hoidmiseks niidetakse luhaniitusid igal aastal ja veetakse ära ka niidetud taimed ja kulu. Rohunepi kaitseks on koostatud üle-euroopaline tegevuskava, Eestis rakendatakse alates 2002. Aastast kaitsekorralduskava. Foto: Arne Ader

Rohunepp on Eestis II kategooria kaitsealune liik, haruldane luhaniitude lind, kellele Emajõe Alam-Pedja äärsed alad pakuvad rohkesti sobivaid elutingimusi. Rohuneppide mängupaigad ja pesitsusalad asuvad peamiselt üleujutatavatel luhaniitudel ning madalsoodes, kuid ka poldritel. Kevadel aprilli lõpust alates päikeseloojangust kuni päikesetõusuni luhtadel mängivad rohunepi isaslinnud klõbistavad ja visistavad, hüppavad tihti üles, kaitstes nii oma territooriumi rivaalide eest. Pesa ehitamise, munade haudumise ning poegade eest hoolitsemisega tegelevad emaslinnud. Rohunepid toituvad maapinnal pika nokaga rohukamarast vihmausse, mardikaid ja kahetiivaliste vastseid otsides.

Saarmas ja kobras on väga iseloomulikud Emajõe ja selle lisajõgede ääres elavad loomad.