Emajõgi ühendab arvukaid seisu- ja vooluveekogusid ning lammialasid, pakkudes paljudele liikidele mitmekesiseid elupaiku. Need elupaigad ja neist moodustuv suurem sidus võrgustik ehk ökosüsteem on intensiivse inimtegevuse suhtes tundlik – sellesarnased ökosüsteemid on maailmas väga ohustatud. Praegu on Emajõgi looduslähedane ja üsnagi elurikas, aga tulevikus? Emajõe mängu mängides saab teada, mis ohustab ja soosib Emajõe elurikkuse säilimist. Esimeses viktoriinis võite proovida, kuidas teie teadmised aina paranevad ja palju punkt üldse kokku saate. Roheliselt märgilt tulevate küsimuste õiged vastused annavad ainult plusspunkte, Emajõgi on looduslähedane ja sellega seotud liigid kodumaised ja elujõulised. Aga kui armastate riski, siis uurige ka kõrvalharusid, seal võib vale vastuse eest ka miinuspunkte saada, sest, need harud tähendavad Emajõele tumedat tulevikku!
Teises viktoriinis on kolmkümmend küsimust, mille eest miinuspunkt ei saa. Mõlema versiooni küsimused on samad, mängige, kuidas meeldivam tundub.
Emajõge survestavad tegurid.
Kliimamõjud. Kliimal on erakordselt suur mõju jõe ökosüsteemile, sellest sõltuvad jõe veerežiim ja temperatuur. Veeorganismid (kalad, suurselgrootud) on kõigusoojased, neil kõigil on eluks omad optimaalsed temperatuurivahemikud. Nende liikumine vetevõrgus sobivama temperatuuriga aladele on tihti rangelt piiratud. Kliima mõjutab sademete ajastust, kogust ja tüüpi (vihm või lumi), need omakorda jõe vooluhulkasid ja seeläbi vee-elustikku. Näiteks, kevadine suurvesi soodustab paljude kalade kudemist, suvine veevaegus aga veeliikide võimet elupaiku püsivalt asustada.
Reostus. Puhas magevesi on haruldane ja väärtuslik ressurss – miski, mida on lihtne rikkuda. Reostunud vesi on elusolenditele ohtlik põhjustades haiguseid ja surmasid. Mürgised kemikaalid kogunevad veeorganismides, vähendades nende eluvõimet ning jõudes toiduahelat pidi lõpuks ka inimese toidulauale. Vee kui elukeskkonna võib kõlbmatuks muuta ka näiliselt ohutute toitainete liig, põhjustades vetikate vohamist ja hapniku kadu. Puhtast joogiveest on puudus kolmandikul maailma inimestest, vee reostatus on ülemaailmselt suurenev probleem.
Võõrliigid. Ülemaailmne liigirikkus on tekkinud osaliselt tänu isolatsioonile, ajalooliselt pole liikidel olnud lihtne levida. Kuid globaliseerumine (nt üleilmne kaubandus) on tekitanud olukorra, kus liigid satuvad tahtmatult uutesse paikadesse, olles seal võõrliikideks. Umbkaudu kümnendik neist jääb uutes elupaikades püsima, neist omakorda ca kümnendik muutub invasiivseks. Invasiivsed võõrliigid muudavad toiduahelaid ja konkureerivad kohalike organismidega, võivad olla mürgised (sh inimesele), võivad kanda haigustekitajaid ja parasiite, hübridiseeruda kohalike liikidega ja nõrgestada neid. See on muutunud globaalseks probleemiks nii meredes, sisevetes kui ka maismaal.
Voolusäng. Liigirikkus sõltub elupaikade mitmekesisusest – mida looduslikumad veekogud on, seda rohkem on kokkuvõttes erinevaid elupaiku, seda enam on erinevate nõudlustega liike. Maaparandus, jõgede süvendamine ja kraavistamine koos jõgede veetaseme alandamise ja kraavitatud valgalalt tuleneva suure setetekoormusega on paljudes jõgedes kaasa toonud elupaikade mitmekesisuse vähenemise. Eelkõige on vähenenud kalastiku jaoks kõige väärtuslikumate elupaigatüüpide – kärestike, kivise-kruusase põhjaga kiirevooluliste lõikude, vanajõgede ja üleujutatavate luhtade osakaal.
Veerežiim. Intensiivselt kuivendatud valgalaga jõgedes kantakse sademetevesi kiiresti ära. Seepärast ei pruugi madalveeperioodidel jätkuda jões elustikule hädavajalikku vett. Lisaks alaneb kuivendamisel kiiresti kevadine suurvesi, võimaldamata luhtadel ja vanajõgedes kudevatel kaladel edukalt paljuneda. Luhtadelt kaob elustikule vajalik vesi ka kaldatamme rajades ning voolusängi süvendades, jõelõikudes aga paisu taha vett kogudes ja vett ümber suunates. Jõgede füüsilise kvaliteedi ja veerežiimi halvenemine on suurendanud kalastiku jaoks vajadust paisudega tõkestamatute veesüsteemide järele. Mida vähem on jões kärestikke, jõega ühenduses olevaid vanajõgesid ning jõeäärseid luhtasid, seda olulisem on tagada kaladele vajalikud soodsad rändevõimalused nende väheste hädavajalike elupaikadeni.
Idee autor: Einar Kärgenberg. Teostajad: Einar Kärgenberg, Külli Kalamees-Pani, Urmas Sellis, Sirje Vilbaste, Kai Kimmel, Jaak-Albert Metsoja, Ivar Tamm, Margot Sakson.
1. viktoriin
2. viktoriin (30 küsimust)
Kasutatud allikaid.
https://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2F978-3-319-73250-3.pdf
https://www.annualreviews.org/doi/full/10.1146/annurev-environ-100809-125342
https://www.envir.ee/et/voorliigid
Aruanne: “Paisude mõju kalastikule, mõju hindamise ja kompenseerimise metoodika.” Eesti Loodushoiu Keskus, 2006. Tellija: EV Keskkonnaministeerium.