Tartu reoveepuhastisse tuleb 75% reoveest tunnelkollektori kaudu peapumplast ja 25% Tähe pumplast. Reovesi jaguneb päritolult olmereoveeks, tööstuslikku päritolu reoveeks, sademeveeks ja drenaaživeeks.
Puhastamisprotsessi käigus läbib reovesi mehaanilise, bioloogilise ja järelpuhastuse.
Reovee puhastus algab mehaanilise puhastusega, kus võred korjavad veest välja suuremõõtmelisema reostuse nagu puuoksad, lehed, kaltsud, toiduainete jäägid. Puhastus jätkub liivapüünises, kus eraldatakse reoveest peeneteraline, valdavalt mineraalne reostus (liiv, kivikesed, metallitükid, klaasikillud). Kolmas mehaanilise puhastuse etapp on eelsetitamine, mille käigus settib välja teatud osa orgaanikarikkast hõljumist.
Mehaanilisest puhastusest läbi pääsenud peenheljum, orgaaniline aine ja väetusained eemaldatakse bioloogiliste ja keemiliste võtetega.
Bioloogilise puhastusega eemaldatakse bakterite elutegevuse toimel peenheljum, lahustunud orgaanilised ained ja ka taimetoitained. Bioloogiline puhastus toimub erinevate režiimidega tsoonides, kus reoveest eraldatakse suurem osa fosforist, lämmastikust ja süsinikust erinevate biokeemiliste reaktsioonide abil.
Anaeroobses tsoonis, kus vaba hapnikku vees ei leidu, viiakse reoveest välja fosforiühendid, denitrifitseerivas tsoonis toimub lämmastiku õhuatmosfääri lennutamine ehk nitraatide lagundamine gaasilise lämmastikuni. Aktiivmudatsoonis puhastatavat reovett segatakse ja õhustatakse aerotankis; aktiivmudas asuvad mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet toiduks ja nende biomass kasvab pidevalt. Tekkiv mudamass läbib järelpuhastuse ja settekäitluse.
Järelpuhastis filtreeritakse kogu vesi läbi filterkanga ja nii eemaldub ka peeneteraline aktiivmuda heljum — lõpuks on saadud keskkonnaohutu ja normidele vastav heitvesi, mis juhitakse Emajõkke.
Settekäitluse käigus suunatakse protsessist eemaldatud toorsete ja jääkaktiivmuda mehaanilisse tihendisse ning kuumutatakse seda tunni jooksul 70 °C juures. Kuumutamine hävitab patogeenid ning hiljem võib settekomposti kasutada ka põllumajanduses. Kuumutatud muda jahutatakse 38 °C-ni ja juhitakse siis biogaasi kääritisse; selle aja jooksul laguneb ja muutub biogaasiks 50% orgaanikast. Saadud biogaasi kasutatakse soojuse ja elektri koostootmisseadmes, tootes sellega umbes 30% puhastile vajaminevast elektrienergiast.
Kääritist väljuv sete tahendatakse, mille järel on setet võimalik transportida ja töödelda ning see aunades kompostida — viimast kasutatakse väetusainena haljastuses ja metsanduses ning Eesti seadusandlusest tulenevalt teatud reserveeritusega ka põllumajanduses.
Teksti koostamisel on kasutatud Hillar Toomiste materjale.
Reovee puhastus läbib kolm astet: mehaanilise, bioloogilise ja järelpuhastuse
