EMAJÕGI ALGAB VÕRTSJÄRVEST JA SUUBUB PEIPSISSE
Sademeterikka kliima ja soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti jõgede võrk tihe. Emajõgi on neist üks veerikkamaid.
EMAJÕE ÖKOLOOGILINE SEISUND
Jõgede ökoloogilise seisundi määramine hõlmab olulisi jõeelustiku osasid nagu fütobentost (veekogu põhja asustavad vetikaid), suurtaimestikku, põhjaloomastikku ja kalasid. Samuti uuritakse vee füüsikalis-keemilisi üldtingimusi.
ELURIKKUS
Emajõe ja lisajõgede luhtadel peatuvad rändel paljud veelinnud, kaldad on paljudele lindudele ja loomadele koduks.
Emajõel ja selle kallastel kulgedes on võimalik kohata kõiki Eesti kotkaid ning teisi röövlinde.
LUHAD
Alam-Pedja luhad on omanäoline ja Euroopas ainulaadne kompleks. Niidud, kus suviti toimetavad traktorid, on kevadeti kaetud kuni 1,5 m sügavuse veega.
KAITSEALAD
Emajõgi, tema lisajõed ja eriilmelised kaldaalad moodustavad mitmekesise elupaikade mosaiigi. Nende hoidmiseks on loodud looduskaitsealad.
EMAJÕGI JA INIMESED
Jõgi ja tema ökosüsteemid on inimestele hüvesid pakkuvatena olulised ning heaoluks vajalikud. Oluline on osata neid loodushüvesid ära tunda, väärtustada ja oma otsustes arvesse võtta.
Mehaanilise puhastuse võred korjavad kõigepealt veest välja suuremõõtmelisema reostuse nagu puuoksad, lehed, kaltsud, toiduainete jäägid. Puhastus jätkub liivapüünises, sealt edasi juba bioloogiliste ja keemiliste võtetega. Lõpuks on saadud keskkonnaohutu ja normidele vastav heitvesi, mis juhitakse Emajõkke.
Hiigeltehase plaan tegi murelikuks keskkonnaühendused, teadlased, avalikkuse ning Tartu linnajuhid. Kardeti, et potentsiaalselt suurte keskkonna- ning sotsiaalmajanduslike riskidega ettevõtte rajamine Emajõele seab ohtu Tartu linna ja selle ümbruse looduse ja elukeskkonnaga seotud avalikud huvid.
Emajõe elurikkus
Kalad
Kui kaladele Emajões ei meeldiks, kas jõgi oleks nii kalarikas ja suur hulk kalu rändaks Peipsist ning Võrtsjärvest Emajõkke, selle vanajõgedesse, lisajõgedesse ja luhtadele kudema? Emajões elavad ka mitmed kaitsealused kalaliigid nagu tõugjas, vingerjas, hink ja võldas
Linnud
Emajõe ja lisajõgede luhtadel peatuvad rändel suured lauk- ja rabahanede parved, pardid, kahlajad ja paljud teised veelinnud. Pesitsevad naeru- ja väikekajakad, tuttpütte, lauke ja haigruid, kõrgel lendamas saaki jahtivaid kotkaid ja teisi kullilisi.
Imetajad
Imetajatest on Emajõe äärsetel aladel elupaigad ameerika naaritsal, saarmal ja kopral. Luhtadel armastavad liikuda ja toituda metskitsed ning põdrad, kohtuda võib mitmete suurkiskjatega nagu hundi, karu ja rebasega; hämarikus lendavad putukaid jahtivad nahkhiired.
Kahepaiksed
Kevadeti kuuleb vees kudevate valjuhäälsete rabakonnade koori. Kahepaiksed on väga oluline osa Emajõe ökosüsteemist, võid uurida selle kohta lähemalt mängides toiduahela-mängu.
Putukad
Jõe ääres jäävad silma kiirel lennul saaki jahtivad kiilid — vesineitsikud. Emajõe valgala elurikkuse kohta võid uurida sellelt interaktiivselt kaardilt.
Taimed
Emajõe luhtade taimkatte vööndilise ehituse tõttu on siinseid luhti uurinud mitmed taimkatteteadlased. Emajõe ääres on ka lamminiitude kooslusi, mis mujal Eestis on väga harvad. Jõgede kaldavallidel kasvab väga haruldasi liigirikkaid lammimetsi. Emajõe kallastel läheb hästi siberi võhumõõgal, hajusalt kasvab lamminiidul künnapuid.