Home

Emajõe ökoloogiline seisund tehakse kindlaks kõiki jõeelustiku komponente (v.a kalasid) arvestades iga kolme aasta tagant ja kolmes seirekohas: Emajõe Reku, Kvissentali ja Kavastu lõigus. Jõe veeproovides analüüsitakse iga-aasta füüsikalis-keemilisi üldnäitajaid. Rannu-Jõesuust ja Kavastust võetakse veeproovid igakuiselt ja Kvissentalist neli korda aastas.

Jõgede vee kvaliteet oleneb suures osas põllumajanduslikust hajureostusest ja ka üksikutest reostuse punktallikatest, näiteks linnade, maa-asulate ja tööstuse reovetest. Fosfori osas on viimase 25 aasta jooksul toimunud märkimisväärne paranemine Ka lämmastiku kontsentratsioonid ei ületa reeglina hea ja kesise piiri ning pidevalt head seisundit näitab ka Emajõe vee hapnikukontsentratsioon. Emajõe veekvaliteet on hea. Probleemid tekivad Peipsi järves, kus jõgede poolt järve kantavad fosforiühendid soodustavad eutrofeerumist, s.o vee õitsemist, vetikate ja kõrgemate veetaimede vohamist.

Hüdrokeemilist seisundit hinnatakse ligikaudu 50 ohtlikku aine sisalduse järgi vees ja setetes, halvenemises. Jõevee seisundile ohtlik aine on element või ühend, mis oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme.

 Suvisel ajal niideti luhtadel heina. Tänu üleujutusele on luhad lopsaka taimekasvuga ning sellelt käisid endale heina nõutamas ka kaugemate alade elanikud — Kongutast ja Elvast Palamuseni välja. 

Kevad on luhaasukatele üks tormilisemaid perioode. Kui varsakapjade ehk kohaliku pruugi järgi latiklillede õitsemise aegu tuleb luhale kudema latikas, olid vanasti ka inimesel käed tööd täis; tänapäeval reguleerib kalapüügiseadus kudeva kala püüki rohkem.

Luhtade parimad hooldajad on need, kes seda teevad loomuliku innuga, ei pea paljuks aeg-ajalt pea ninani vees kahlata, saavad hakkama sääse- ja parmuuputusega, mis sind luhal ootab, ning on ka muul moel pika loomuga ning vähenõudlikud. Arvasite ära, kes need on? Ei, mitte meie esivanemad, vaid hoopis šoti mägiveised.

Hüvesid on mitut liiki: kalandus ja veevõtt, elupaikade looduslik mitmekesisus, rikas loomastik ja eriti linnustik, vee loodusliku kvaliteedi säilitamine, kaitse üleujutuste eest, puhkamine, loodusturism, sportimisvõimalused aga ka inspiratsioon ja identiteet.

Puhastamisprotsessi käigus läbib reovesi mehaanilise, bioloogilise ja järelpuhastuse.
Mehaanilise puhastuse võred korjavad kõigepealt veest välja suuremõõtmelisema reostuse nagu puuoksad, lehed, kaltsud, toiduainete jäägid. Puhastus jätkub liivapüünises, sealt edasi juba bioloogiliste ja keemiliste võtetega. Lõpuks on saadud keskkonnaohutu ja normidele vastav heitvesi, mis juhitakse Emajõkke.

2018. aastal küttis kirgi plaan rajada Tartu linna külje alla Emajõe äärde hiiglaslik tselluloositehas.
Hiigeltehase plaan tegi murelikuks keskkonnaühendused, teadlased, avalikkuse ning Tartu linnajuhid. Kardeti, et potentsiaalselt suurte keskkonna- ning sotsiaalmajanduslike riskidega ettevõtte rajamine Emajõele seab ohtu Tartu linna ja selle ümbruse looduse ja elukeskkonnaga seotud avalikud huvid.