Home

Uuri lähemalt

EMAJÕGI ALGAB VÕRTSJÄRVEST JA SUUBUB PEIPSISSE

Sademeterikka kliima ja soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti jõgede võrk tihe. Emajõgi on neist üks veerikkamaid.

Emajõgi on ligikaudu 100 km pikk, saab alguse Võrtsjärvest ja suubub Peipsi järve. Lähte ja suudme kõrguste vahe on ainult 3,8 m (0,38 cm/km), valgala on 9960 km2. Suurem osa Emajõest kulgeb Võrtsjärve nõos ja Ugandi lavamaal.
Olulise üleujutusohuga riskipiirkond on Tartu linn. 2010. aastal tungis vesi Supilinna ja Vana-Ihaste elurajooni, piiras sisse Tartu vangla, ulatudes vangla piirdeaia taha. Tartu linnas olid suletud üleujutuse tõttu mitmed tänavad ja ühendustee Ihastega.
Jõed on veekogud, kus vesi liigub pidevalt ühes suunas vee poolt uuristatud sängis. Jõgedes voolav vesi jaguneb päritolult põhjaveeks ja pinnaveeks, millest viimane on kas vihma või lumesulavesi ning sisaldab mitmesuguseid lahustunud ja lahustumata aineid. Põhjavesi on pärit sügavamatest maa-alustest veekihtidest, sisaldades mitmesuguseid mineraalaineid.
Uuri lähemalt

EMAJÕE ÖKOLOOGILINE SEISUND

Jõgede ökoloogilise seisundi määramine hõlmab olulisi jõeelustiku osasid nagu fütobentost (veekogu põhja asustavad vetikaid), suurtaimestikku, põhjaloomastikku ja kalasid. Samuti uuritakse vee füüsikalis-keemilisi üldtingimusi.

Emajõe ökoloogiline seisund tehakse kindlaks kõiki jõeelustiku komponente (v.a kalasid) arvestades iga kolme aasta tagant ja kolmes seirekohas: Emajõe Reku, Kvissentali ja Kavastu lõigus. Jõe veeproovides analüüsitakse iga-aasta füüsikalis-keemilisi üldnäitajaid. Rannu-Jõesuust ja Kavastust võetakse veeproovid igakuiselt ja Kvissentalist neli korda aastas.
Jõgede vee kvaliteet oleneb suures osas põllumajanduslikust hajureostusest ja ka üksikutest reostuse punktallikatest, näiteks linnade, maa-asulate ja tööstuse reovetest. Fosfori osas on viimase 25 aasta jooksul toimunud märkimisväärne paranemine Ka lämmastiku kontsentratsioonid ei ületa reeglina hea ja kesise piiri ning pidevalt head seisundit näitab ka Emajõe vee hapnikukontsentratsioon. Emajõe veekvaliteet on hea. Probleemid tekivad Peipsi järves, kus jõgede poolt järve kantavad fosforiühendid soodustavad eutrofeerumist, s.o vee õitsemist, vetikate ja kõrgemate veetaimede vohamist.
Hüdrokeemilist seisundit hinnatakse ligikaudu 50 ohtlikku aine sisalduse järgi vees ja setetes, halvenemises. Jõevee seisundile ohtlik aine on element või ühend, mis oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme.
Uuri lähemalt

ELURIKKUS

Emajõe ja lisajõgede luhtadel peatuvad rändel paljud veelinnud, kaldad on paljudele lindudele ja loomadele koduks.

Imetajatest on Emajõe äärsetel aladel elupaigad ameerika naaritsal, saarmal ja kopral. Luhtadel armastavad liikuda ja toituda metskitsed ning põdrad, kohtuda võib mitmete suurkiskjatega nagu hundi, karu ja rebasega; hämarikus lendavad putukaid jahtivad nahkhiired. Kevadeti kuuleb vees kudevate valjuhäälsete rabakonnade koori.
Emajõe kalade käitumine erineb liikide ja isegi isendite tasemel — on rahutuid rändajaid ja paigatruid passijaid, mõni koeb ühes, teine teises vanajões või hoopiski lisajões. Erineb ka välimus: üks kasvab kahe meetri pikkuseks, teisele on kümne sentimeetriseks kasvamine looduse poolt lootusetuks tehtud. Selline uimeliste mitmekesisus saab eksisteerida vaid elukeskkonnas, mis suudab pakkuda hulgaliselt erinevaid elupaiku.
Kotkad ja teised röövlinnud on head keskkonnaindikaatorid, nende kadumine viitab mõnele tõsisele probleemile kas pesitsus-, toitumis-, rände- või talvitusaladel. Siiski ei saa neid indikaatorina kasutada aladel, kus neid kütitakse või muul moel taga kiusatakse.
Emajõel ja selle kallastel kulgedes on võimalik kohata kõiki Eesti kotkaid ning teisi röövlinde.

Uuri lähemalt

LUHAD

Alam-Pedja luhad on omanäoline ja Euroopas ainulaadne kompleks. Niidud, kus suviti toimetavad traktorid, on kevadeti kaetud kuni 1,5 m sügavuse veega.

 Suvisel ajal niideti luhtadel heina. Tänu üleujutusele on luhad lopsaka taimekasvuga ning sellelt käisid endale heina nõutamas ka kaugemate alade elanikud — Kongutast ja Elvast Palamuseni välja. 
Kevad on luhaasukatele üks tormilisemaid perioode. Kui varsakapjade ehk kohaliku pruugi järgi latiklillede õitsemise aegu tuleb luhale kudema latikas, olid vanasti ka inimesel käed tööd täis; tänapäeval reguleerib kalapüügiseadus kudeva kala püüki rohkem.
Luhtade parimad hooldajad on need, kes seda teevad loomuliku innuga, ei pea paljuks aeg-ajalt pea ninani vees kahlata, saavad hakkama sääse- ja parmuuputusega, mis sind luhal ootab, ning on ka muul moel pika loomuga ning vähenõudlikud. Arvasite ära, kes need on? Ei, mitte meie esivanemad, vaid hoopis šoti mägiveised.
Uuri lähemalt

KAITSEALAD

Emajõgi, tema lisajõed ja eriilmelised kaldaalad moodustavad mitmekesise elupaikade mosaiigi. Nende hoidmiseks on loodud looduskaitsealad.

Alale annavad näo jõed oma rohkete loogete ning suurte üleujutusaladega ning Emajõe soodid ehk vanajõed. Pedja ja Põltsamaa jõe alamjooks ning väiksemad jõed nagu Umbusi, Pikknurme, Laeva, Elva, Kavilda ja Ilmatsalu moodustavad ühtse loodusliku veesüsteemi, mille teljeks on Emajõgi. Jõgede kaldavallidel kasvab väga haruldasi liigirikkaid lammimetsi.
Emajõe keskjooksul asuv Ropka-lhaste looduskaitseala pindalaga 790,6 ha jääb osaliselt Tartu linna territooriumile. Erinevate huvide põrkumise tõttu kulus kaitseala loomiseks paarkümmend aastat — ettepanek võtta Ihaste ja Ropka luht kaitse alla tehti 1995. aastal, looduskaitseala kinnitati 2014. aastal.
Emajõe suudmealal laiub Eesti suurim, 34 610 ha laiuv looduskaitseala — Peipsiveere. 1981. aastal loodi Emajõe Suursoo sookaitseala, nüüdne kaitseala sai lõplikud piirid 2013. aastal ja hõlmab ka Piirissaart ja osa Peipsi järvest.
Uuri lähemalt

EMAJÕGI JA INIMESED

Jõgi ja tema ökosüsteemid on inimestele hüvesid pakkuvatena olulised ning heaoluks vajalikud. Oluline on osata neid loodushüvesid ära tunda, väärtustada ja oma otsustes arvesse võtta.

Hüvesid on mitut liiki: kalandus ja veevõtt, elupaikade looduslik mitmekesisus, rikas loomastik ja eriti linnustik, vee loodusliku kvaliteedi säilitamine, kaitse üleujutuste eest, puhkamine, loodusturism, sportimisvõimalused aga ka inspiratsioon ja identiteet.
Puhastamisprotsessi käigus läbib reovesi mehaanilise, bioloogilise ja järelpuhastuse.
Mehaanilise puhastuse võred korjavad kõigepealt veest välja suuremõõtmelisema reostuse nagu puuoksad, lehed, kaltsud, toiduainete jäägid. Puhastus jätkub liivapüünises, sealt edasi juba bioloogiliste ja keemiliste võtetega. Lõpuks on saadud keskkonnaohutu ja normidele vastav heitvesi, mis juhitakse Emajõkke.
2018. aastal küttis kirgi plaan rajada Tartu linna külje alla Emajõe äärde hiiglaslik tselluloositehas.
Hiigeltehase plaan tegi murelikuks keskkonnaühendused, teadlased, avalikkuse ning Tartu linnajuhid. Kardeti, et potentsiaalselt suurte keskkonna- ning sotsiaalmajanduslike riskidega ettevõtte rajamine Emajõele seab ohtu Tartu linna ja selle ümbruse looduse ja elukeskkonnaga seotud avalikud huvid.

Emajõe elurikkus

Kalad

Kui kaladele Emajões ei meeldiks, kas jõgi oleks nii kalarikas ja suur hulk kalu rändaks Peipsist ning Võrtsjärvest Emajõkke, selle vanajõgedesse, lisajõgedesse ja luhtadele kudema? Emajões elavad ka mitmed kaitsealused kalaliigid nagu tõugjas, vingerjas, hink ja võldas

Linnud

Emajõe ja lisajõgede luhtadel peatuvad rändel suured lauk- ja rabahanede parved, pardid, kahlajad ja paljud teised veelinnud. Pesitsevad naeru- ja väikekajakad, tuttpütte, lauke ja haigruid, kõrgel lendamas saaki jahtivaid kotkaid ja teisi kullilisi.

Imetajad

Imetajatest on Emajõe äärsetel aladel elupaigad ameerika naaritsal, saarmal ja kopral. Luhtadel armastavad liikuda ja toituda metskitsed ning põdrad, kohtuda võib mitmete suurkiskjatega nagu hundi, karu ja rebasega; hämarikus lendavad putukaid jahtivad nahkhiired.

Kahepaiksed

Kevadeti kuuleb vees kudevate valjuhäälsete rabakonnade koori. Kahepaiksed on väga oluline osa Emajõe ökosüsteemist, võid uurida selle kohta lähemalt mängides toiduahela-mängu.

Putukad

Jõe ääres jäävad silma kiirel lennul saaki jahtivad kiilid — vesineitsikud.  Emajõe valgala elurikkuse kohta võid uurida sellelt interaktiivselt kaardilt.

Taimed

Emajõe luhtade taimkatte vööndilise ehituse tõttu on siinseid luhti uurinud mitmed taimkatteteadlased. Emajõe ääres on ka lamminiitude kooslusi, mis mujal Eestis on väga harvad. Jõgede kaldavallidel kasvab väga haruldasi liigirikkaid lammimetsi. Emajõe kallastel läheb hästi siberi võhumõõgal, hajusalt kasvab lamminiidul künnapuid.