EMAJÕGI JA INIMESED. EMAJÕE HÜVED

Jõgi ja tema ökosüsteemid on inimestele hüvesid pakkuvatena olulised ning heaoluks vajalikud. Oluline on osata neid loodushüvesid ära tunda, väärtustada ja oma otsustes arvesse võtta.

Ökosüsteemide osutatavad teenused — loodushüved — ja nende õiglane hindamine on viimastel aastatel maailmas keskpunktis. Tegu on inimkeskse lähenemisega, mille puhul ökosüsteemide protsessidel ning funktsioonidel põhinevad hüved seotakse inimeste väärtushinnangutega ning võimaliku kasuga. Loodetakse, et inimese vajadusi otseselt või kaudselt rahuldavate hüvede täpne väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine ning nende väärtuste aus, asjalik ja emotsioonideta kaalumine aitab rahapõhises maailmas teha õiglasemaid otsuseid, kujundada säästvamat poliitikat ning pidurdada ökosüsteemide seisundi halvenemist ja elurikkuse kadu.

Video Emajõe ökosüsteemi teenustest

Enamasti jagatakse ökosüsteemiteenused kolme rühma:

1) varustusteenused (võiksime neid nimetada ka tarbehüvedeks);

2) reguleerivad ja säilitavad teenused;

3) kultuuriteenused.

Lisaks räägitakse veel tugiteenustest või elupaigateenustest, sealhulgas mullatekkest ja aineringest, mis on ülejäänud hüvede aluseks.

Emajõe hüvesid kirjeldades võib vaadelda jõge kitsalt ehk kui jõesängi piirides väljakujunenud ja toimivat ökosüsteemi; aga võib ka laiemalt, haarates jõega seotud kaldakooslused luhad, sood ja lammimetsad.

A. Varustusteenused (tarbehüved)

1. Kalavarud (töönduslikuks kalapüügiks)

Kalandus on läbi aegade olnud Emajõe äärsete elanike üheks elatusallikaks. Aastatega on töönduslik püük suurenenud: 2018. aastal püüti Emajõest 46 tonni kala (latikat 38,3 tonni, särge 3,9 tonni, haugi 1,8 tonni), 2019. aastaks jaotati püügivõimalused Tartu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel Emajõel jõemõrraga, nakke- ja raamvõrguga, kaldanoodaga või ääremõrraga püüdmiseks 28 ettevõtja vahel.

2. Vesi (veevõtt)

Joogiveeks Emajõe vett ei kasutata. Joogi- ja tarbevee annavad Emajõe piirkonnas valdavalt puurkaevud, hajaasustuses ka salvkaevud.

Veevõtt muuks otstarbeks hõlmab näiteks jahutus-, niisutus-, tuletõrje- ja kastmisvett:

» AS Anne Soojus võtab Emajõest jahutusvett ja juhib vee tagasi Emajõkke. Kaugjahutus on puhtaim ja tõhusaim jahutus avalikele ning ärihoonetele sobiva sisekliima hoidmiseks;

» Eesti Keskkonnateenused AS võtab Emajõest vett Tartu teede ja tänavate kastmiseks;

» SA Tähtvere Puhkepark võtab Emajõest vett, et katta Tähtvere spordipargi suusarajad kunstlumega.

Kala- ja vähikasvatuseks ehk vesiviljeluseks Emajõe vett praegu ei kasutata. Küll aga tegutseb kalakasvatus Emajõe lisajõel — Mõra jõel asuva Kurepalu paisjärve veega varustatakse Haaslava kalakasvanduse kalatiike.

3. Luhahein

Emajõe luhtade niitmine on oluline elurikkuse ja maastike säilitamiseks, niidetakse peamiselt Alam-Pedja ning Ropka-lhaste looduskaitsealal. Samas on niidetud heinale otstarbe leidmine murekoht ning heinapallid kipuvad luhta seisma jääma.

B. Reguleerivad ja säilitavad teenused

1. Elupaikade looduslik mitmekesisus ja nende säilitamine

Emajõe piirkonna loomastik ja eriti linnustik on tänu mitmekesistele elupaikadele ning inimtegevuse paigutisele madalale intensiivsusele väga rikas. Siin asuvad rahvusvaheliselt tähtsad linnualad Alam-Pedja, Kärevere luht, Emajõe suudmeala, Ropka-lhaste luht ja Aardla järv. Emajõgi on oluline kalade rändetee ja koelmuala.

2. Kaitsealused ja võtmeliigid ning nende säilitamine

Mitmed Emajõe lisajõed on lõhilaste kudemis- ja elupaikadeks. Emajõest ja tema vanajõgedest on kohati leitud arvukalt ka Euroopas kaitstavaid liike hinku, vingerjat ja tõugjat.

3. Vee looduslikkuse tagamine (vee loodusliku kvaliteedi säilitamine, isepuhastumisvõime, heitvee lahjendamine (heitvee väljalasked)

Veeheide on Emajõe piirkonnas aasta-aastalt vähenenud. Tartu linna piires oli 2017. aastal arvel 35 heitvee väljalasku, sealhulgas Tartu reoveepuhasti heitvee väljalask, Anne Soojus AS-i jahutusvee väljalask ning 33 sademe- ja drenaaživee väljalasku. Tartu reoveepuhasti tõhusus saasteainete ärastamises on hea, keskmiselt 95% enamiku saasteainete suhtes.

4. Hüdrodünaamika säilitamine ja kaitse üleujutuste eest

Emajõe voolamine ei ole takistatud, jõel puuduvad paisud. Looduslikuna säilinud lammialad võtavad vastu Emajõe üleujutuste vee ning vähendavad nii asustusele kui ka inimestele ohtlike tulvade riski.

C. Kultuuriteenused

1. Harrastuskalapüük

Harrastuskalastajate seas on Emajõgi väga hinnatud veekogu ning on Eesti populaarsemate püügikohtade esikolmikus. 2012. aastal tehtud uuringust saadi teada, et harrastaja keskmine saak oli 2,2 kg. Kõige enam oli saagis latikat (51% kogu saagist), järgnesid haug (20%), särg (4%) ja ahven (3%). Arvestades 69 205 kalastuskülastust aastas ning keskmist saaki ühe kalastaja (ka nende, kes saaki ei saanud) kohta, saadi aastaseks väljapüügimahuks Emajões 83 tonni.

2. Puhkamine

Inimesed armastavad Emajõel ja tema kallastel puhata ning kasutada jõega seotud puhkemajanduslikku taristut — sildumis- ja randumiskohti, puhkealasid, lõkke- ning telkimiskohti.

Tartu linna kolmest avalikust supelrannast on Emajõe ääres vabaujula Tähtvere linnaosas jõe paremkaldal ja Emajõe linnaujula teisel pool jõge Ülejõe linnaosas. Emajõe-äärsete supluskohtade veekvaliteet on üldiselt väga hea.

Emajõe kaldad on tartlaste olulised puhkealad, Emajõe-äärsed pargid ja puiesteed moodustavad nn Emajõe rohelise koridori.

• 

• 

3. Loodusturism

Emajõe suured kaitsealad Alam-Pedja, Kärevere ja Peipsiveere võimaldavad nautida puutumatut loodust ja kogeda/näha Euroopa maastaabis haruldasi kooslusi ning linnu- ja taimeliike.

4. Meelelahutus

Jõereisid ja lõbusõidud, saunad ning järjest enamad jõekohvikud on Emajõega seotud meelelahutuseks ja vaba aja veetmise kohaks nii tartlastele kui ka Tartu linna külastajatele.

5. Sport

Emajõgi on traditsiooniline treening- ja võistluskeskus aerutajatele, sõudjatele ning vee(moto)sportlastele.

Emajõe kaldail treenivad kergejõustiklased, orienteerujad, ratsutajad ja suusatajaid.

6. Haridus

Jõgi pakub võimalust loodusharidustegevuseks. MTÜ Emajõe Lodjaselts viib läbi õppeprogramme nagu näiteks „Kuidas elad Emajõgi?“, Alam-Pedja looduskaitsealal Palupõhjas asub jõe kaldal looduskool. Suur potentsiaal on Ropka-Ihaste looduskaitsealal, mille loomise ettepanekus unistati linnaserva õppe- ja teaduskompleksist.

7. Inspiratsioon ja identiteet

Emajõgi on Tartu linna sümbol. Linna on nimetatakse Emajõe Ateenaks, mis viitab jõe olulisele rollile nii linna ilme kujunemisel kui ka majanduslikus arengus. Emajõgi toimib kui sümbol (Emajõe Ärikeskus, Emajõe Suveteater, Emajõe regatt) ning inspireerib kunstnikke ja luuletajaid.

D. Abiootilised teenused

1. Emajõgi on veetee

Emajõgi on ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis, ühendades Võrtsjärve ja Peipsi järve. Kuni 1990. aastate alguseni, mil lõppes Tartust lähtuv reisilaevaliiklus, toimus regulaarne ühendus Piirissaare, Pihkva, Narva, Vasknarva ja Slantsõga. Turismi- ja puhkereise korraldati Värskasse, Peipsi põhjarannikule ning Võrtsjärvele. Aastatel 1992—1997 oli Tartu laevaliikluses paus, siis hakkasid sõitma jõelaev Pegasus ja tiibur Polaris. Tartus asub jõel kaks sadamat — Tartu Reisisadam ja Tartu kaubasadam.

SURVETEGURID

Otsuste tegemisel on oluline teada, kui palju ja milliseid hüvesid jõe õkosüsteemid pakuvad ning kuidas see on seotud ökosüsteemide seisundiga. Jõe hüved sõltuvad sellest, kui heas seisundis on tema ökosüsteem ja kuidas inimesed jõega käituvad.

1. Õgvendamine ja süvendamine

Emajõgi voolab enamasti oma looduslikus sängis, kuid siiski on seda mitmes lõigus õgvendatud ja korduvalt süvendatud. 1927. aasta andmetel oli jõe pikkus 117 km, mis peale süvendamisi ja kanaliseerimisi on lühenenud 100 kilomeetrini. Jõge õgvendati ka Luunja silla ehitamisel, olulised on samuti Kärevere maanteesilla ning Jänese raudteesilla vahel Koolioja ja Amme jõe suudme õgvendused. Viimaste aastate lulisimad süvendustöid on tehtud Emajõe suudmeosas.

2. Veevõtt ja heitveed

Piirkonna olulisim veetarbija ja heitvee allikas on Tartu linn.

Selleks, et Emajõe reostust vältida, peavad puhastitest väljuvad veed vastama normidele, mis on sätestatud veelubades ja muudes seadusandlikes aktides.

3. Hajureostus

Põllumajanduslik tegevus ja sellest tulenev hajareostus on aktiivsem jõelõigus Käreverest Kavastuni põllumajanduslikke piirkondi läbivate lisajõgede tõttu.

4. Ehitussurve

Jõe ääres on tore elada, mistõttu on Emajõe lähialad mitmes kohas aktiivse või potentsiaalse elamuehitussurvega. See võib kaasa tuua vastuolud kalda kaitse-eesmärkidega, millest olulisemad on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda mõju arvestav asustuse suunamine ning vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kuigi jõe kaitseks on kehtestatud veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd, ei peeta alati neist kinni. Mõnikord tahetakse kodu rajada jõelammile ning tõstetakse ja täidetakse selleks maapinda… Sageli soovitakse jõekaldasse rajada kanaleid ja paadisildu.

5. Puhkemajandus

Unistus on Emajõgi inimestele ja arendustegevusele rohkem avada, kuna 100 km jõepiiri Võrtsjärvest Peipsini on tohutu potentsiaaliga — loodusrajad, jõeettevõtlus, paatmajad ja -hotellid, reisiliiklus, jõetrammide ja jõetaksode võrk, promenaad, välikohvikud, paadisadamad ja -sillad, treeningkompleksid võiksid olla Emajõe lahutamatud kultuuriteenused. Siiski kaasneb puhkemajanduse ja turismi arendamisega keskkonnakoormuse tõus ning veeliikluse intensiivistumine võib tuua negatiivseid mõjusid kaldaaladele ja vee-elustikule. Hooletud puhkajad ja kalamehed prügistavad paraku nii jõge kui ka kaldaid.