Emajõe ja lisajõgede luhtadel peatuvad rändel suured lauk- ja rabahanede parved, pardid, kahlajad ja paljud teised veelinnud. Emajõel ja selle äärsetel aladel saame vaadelda kolooniatena pesitsevaid naeru- ja väikekajakaid, toituvaid tuttpütte, lauke ja haigruid, näha erinevaid sukel- ja ujuparte nagu sinikael-parte, sõtkaid, rändeajal ka viuparte; roostikus kuuleme huikamas hüüpi, kalda ääres lendlemas vihitajat, kõrgel lendamas saaki jahtivaid kotkaid ja teisi kullilisi. Luhamaastikel pesitseb kogu Euroopas haruldane rohunepp.
Imetajatest on Emajõe äärsetel aladel elupaigad ameerika naaritsal, saarmal ja kopral. Luhtadel armastavad liikuda ja toituda metskitsed ning põdrad, kohtuda võib mitmete suurkiskjatega nagu hundi, karu ja rebasega; hämarikus lendavad putukaid jahtivad nahkhiired. Kevadeti kuuleb vees kudevate valjuhäälsete rabakonnade koori.

Rohunepp on Eestis II kategooria kaitsealune liik, haruldane luhaniitude lind, kellele Emajõe Alam-Pedja äärsed alad pakuvad rohkesti sobivaid elutingimusi. Rohuneppide mängupaigad ja pesitsusalad asuvad peamiselt üleujutatavatel luhaniitudel ning madalsoodes, kuid ka poldritel. Kevadel aprilli lõpust alates päikeseloojangust kuni päikesetõusuni luhtadel mängivad rohunepi isaslinnud klõbistavad ja visistavad, hüppavad tihti üles, kaitstes nii oma territooriumi rivaalide eest. Pesa ehitamise, munade haudumise ning poegade eest hoolitsemisega tegelevad emaslinnud. Rohunepid toituvad maapinnal pika nokaga rohukamarast vihmausse, mardikaid ja kahetiivaliste vastseid otsides.



Rände ajal peatuvad Emajõe ja lisajõgede luhtadel ning poldritel paljud linnuliigid. Fotol näeme kevadisel rändel toitumas ja puhkamas tutkaid. Foto: Arne Ader Roostikus elava hüübi kaugele kostev hääl meenutab kumedat tuututamist, lind ise on pruunika sulestiku tõttu väga raskesti märgatav. Foto: Arne Ader Naerukajakad pesitsevad koloonlatena ja toituvad kaladest. Mittepesitsusajal kohtab neld sagedasti ka põldudel selgrootuid loomi otsimas.
Foto: Arne AderMadalal jõevees ja jõeääres kiirelt liikuv ning vee kohal lendav vihitaja otsib toiduks väikeseid selgrootuid. Iga natukese aja pärast lendab ta teravalt kiljudes edasi ja alustab uut toiduotsingut.
Foto: Ingmar MuusikusSõtkad sukelduvad osavalt vee alla, püüdes seal väikseid kalu ja veeselgrootuid. Foto: Arne Ader Mängulennul lendavad sõtkad vee kohal kiiresti ning hästi kuuldava tiivavihinaga. Foto: Arne Ader
Saarmas ja kobras on väga iseloomulikud Emajõe ja selle lisajõgede ääres elavad loomad.





Foto: Ame Ader


